Saṃyutta Nikāya 21

1. Bhikkhuvagga

2. Upatissasutta

Sāvatthi­nidānaṃ. Tatra kho āyasmā sāriputto bhikkhū āmantesi: “āvuso bhikkhave”ti. “Āvuso”ti kho te bhikkhū āyasmato sāriputtassa paccassosuṃ. Āyasmā sāriputto etadavoca:

“Idha mayhaṃ, āvuso, rahogatassa paṭisallīnassa evaṃ cetaso parivitakko udapādi: ‘atthi nu kho taṃ kiñci lokasmiṃ yassa me vipari­ṇāmañ­ñathā­bhāvā uppajjeyyuṃ soka­pari­deva­duk­kha­do­manas­supāyāsā’ti? Tassa mayhaṃ, āvuso, etadahosi: ‘natthi kho taṃ kiñci lokasmiṃ yassa me vipari­ṇāmañ­ñathā­bhāvā uppajjeyyuṃ soka­pari­deva­duk­kha­do­manas­supāyāsā’”ti.

Evaṃ vutte, āyasmā ānando āyasmantaṃ sāriputtaṃ etadavoca: “satthupi kho te, āvuso sāriputta, vipari­ṇāmañ­ñathā­bhāvā nuppajjeyyuṃ soka­pari­deva­duk­kha­do­manas­supāyāsā”ti? “Satthupi kho me, āvuso, vipari­ṇāmañ­ñathā­bhāvā nuppajjeyyuṃ soka­pari­deva­duk­kha­do­manas­supāyāsā, api ca me evamassa: ‘mahesakkho vata bho satthā antarahito mahiddhiko mahānubhāvo. Sace hi bhagavā ciraṃ dīghamaddhānaṃ tiṭṭheyya tadassa bahujanahitāya bahu­jana­su­khāya lokānukampāya atthāya hitāya sukhāya devamanussānan’ti. Tathā hi panāyasmato sāriputtassa dīgharattaṃ ahaṅkā­ra­ma­maṅkā­ra­mā­nānu­sayā susamūhatā. Tasmā āyasmato sāriputtassa satthupi vipari­ṇāmañ­ñathā­bhāvā nuppajjeyyuṃ soka­pari­deva­duk­kha­do­manas­supāyāsā”ti.

Dutiyaṃ.