Vimānavatthu

Purisavimāna

Sunikkhit­ta­vagga

8. Ane­kavaṇṇa­vi­mānavat­thu

“Anekavaṇṇaṃ dara­so­ka­nāsa­naṃ,
Vimānamāruyha anekacittaṃ;
Parivārito accha­rā­saṅga­ṇena,
Sunimmito bhūtapatīva modasi.

Samassamo natthi kuto panuttaro,
Yasena puññena ca iddhiyā ca;
Sabbe ca devā tidasagaṇā samecca,
Taṃ taṃ namassanti sasiṃva devā;
Imā ca te accharāyo samantato,
Naccanti gāyanti pamodayanti.

Devid­dhi­pat­tosi mahānubhāvo,
Manussabhūto kimakāsi puññaṃ;
Kenāsi evaṃ jalitānubhāvo,
Vaṇṇo ca te sabbadisā pabhāsatī”ti.

So devaputto attamano,
… pe …
yassa kammassidaṃ phalaṃ.

“Ahaṃ bhadante ahuvāsi pubbe,
Sumedhanāmassa jinassa sāvako;
Puthujjano ananu­bodho­hamasmi,
So satta vassāni parib­bajis­sahaṃ.

Sohaṃ sumedhassa jinassa satthuno,
Pari­nibbutas­so­ghatiṇ­ṇassa tādino;
Ratanuccayaṃ hemajālena channaṃ,
Vanditvā thūpasmiṃ manaṃ pasādayiṃ.

Na māsi dānaṃ na ca matthi dātuṃ,
Pare ca kho tattha samādapesiṃ;
Pūjetha naṃ pūjanīyassa dhātuṃ,
Evaṃ kira saggamito gamissatha.

Tadeva kammaṃ kusalaṃ kataṃ mayā,
Sukhañca dibbaṃ anubhomi attanā;
Modāmahaṃ tidasagaṇassa majjhe,
Na tassa puññassa khayampi ajjhagan”ti.

Ane­kavaṇṇa­vimānaṃ aṭṭhamaṃ.